Allikas: Vikipeedia

Iatrokeemia on alkeemial põhinev keemia ja meditsiini haru, mis peab haiguste põhjuseks organismi kehavedelike ja kolme aine – elavhõbeda, väävli ja soola – tasakaalu muutumist vaeguse või liia suunas. Sellest arusaamast lähtuvalt üritati haigusi ravida keemiliste vahenditega.

Iatrokeemia oli populaarne 16.–18. sajandil. Selle pioneer oli šveitslane Paracelsus.